Klaaskasvuhoones võib intensiivne päike kurgitaimedele põletust tekitada. Hariliku kurgi taimede laiad lehed ei talu liigset päikest ja nendele võivad tekkida valged laigud- päikesepõletus. Selle vältimiseks tasub kasvuhoonet varjutada või pritsida katuse osa kergesti maha pestava värvainega. Koduses majapidamises saab ka mahedalt pritsimisainet valmistada tavalisest nisujahust ja veest. Segada hoolikalt kokku selline vedel piimjas segu ning pritsida kasvuhoone katusele. Kurgitaimed vajavad kasvukeskkonnas 20-30 oC ja õhuniiskuseks 85-90%. Tavapäraselt kodukasvuhoones sellist ühtlast niiskustaset on keeruline hoida, sest kasvatatakse tomatit ja paprikat samas kasvuhoones ning need taimed sellist niiskust ei vaja. Kasvataja peab sellega arvestama, kõiki liike samas kasvuhoones kasvatades, pole ühegi taime keskkond parim. Liiga kuivas keskkonnas hakkavad vohama kahjurid, kurgitaimi armastab eelkõige kedriklest. Kuuma ja kuiva keskkonna korral on ta meie kasvuhoones kohe kohal. Aegajalt külastavad kurgikasvuhoonet ka köögiviljaöölased, kelle röövikud söövad taimede lehed augulisteks. Selle vältimiseks riputa kasvuhoonesse kollased liimpüünised. Liblikad ja teised lendavad kahjurid jäävad nendesse kinni, nii on näha, millised tegelased veel kasvuhoones toimetamas käivad.

Kui muld on piisavalt värske ja taimede jaoks sobiv, ei vaja taimed eelnevalt töötlemist. Vajadusel võib seenhaiguste ennetamiseks taime juuri kasta Previcour -i lahuse sisse või kasta peale istutust mullapinda vastavalt etteantud normide järgi. 

Pikaviljalised kurgisordid vajavad kindlasti toestamist. Lühiviljalised võib lasta vabalt mööda maapinda roomama.  Igal juhul tuleks mõlema sordi esindajaid kasvuhoones kasvatades ohjata ja liigsed lehed ning külgvõrsed eemaldada. Võrsete eemaldamine on veidi keerulisem just lühiviljalistel kurkidel, sest nendel moodustuvad võrsed väga ruttu. Siin tuleks lähtuda samuti kasvatusviisist (toestatud või toestamata), istutustihedusest, väetusfoonist ning kindlasti kastmisest. Alumised külgvõrsed orienteeruvalt 20-30 cm ulatuses tuleks üldse eemaldada, sest õhu liikumine taimede vahel on alumistes kihtides tugevalt takistatud. 

Laiad lehed on niiskuse tõttu haigustele ja kahjuritele vastuvõtlikud. Allesjäänud külgvõrsetel tuleks otsad kärpida peale teist-kolmandat lehte. Lisaks, saagi koristades võiks alumised lehed kurgitaimelt eemaldada. See hõlbustab kastmist ning valguse ligipääsu taimedele. Pikaviljaliste kurkide puhul võiks kõik külgvõrsed eemaldada ja lasta kasvada taimel, kas ühe või vajadusel kaheharulisena, mitte enamat. Kurgitaimed ei talu tuuletõmbust ega tugevat tuult. Tuul vigastab lehti ja loob soodsa keskkonna haigustega nakatumiseks. Taimede toestamine ja lehtede eemaldamine toimub kord nädalas. Eemaldada tuleks kõik kolletunud lehed ja kärpida külgvõrsed. Esimese väetamise võiks teha kaks nädalat peale kasvukohale istutamist. Edaspidine väetamine võiks toimuda kord nädalas, just intensiivse viljade moodustumise ajal. 

Kurgitaimedel esineb suuremalt jaolt kaaliumipuudust, sellest annab märku kergelt kolletuv leheserv,  mis hiljem pruunistub. Kaaliumi puudus mõjutab ka viljade kuju ning arengut. Kui pinnas on taimede jaoks liiga kuiv, ei jõua taim kõiki vilju kanda ja need kolletuvad ning kuivavad. Väetada võib köögiviljadele mõeldud mineraalse kunstväetisega, kuid seda võib kombineerida kompostileotise või kõrvenõgesekääritisega. Kõrvenõgestest saab palju lämmastikku ja kaaliumi. Värske õhu juurdevool tagab taimedele piisava CO2 juurdepääsu ja parema ainevahetuse. Hoidke luugid avatuna. Saaki tasub koristada järjepidevalt, sest ülekasvanud viljad kurnavad taime ja uute viljade moodustumine pidurdub. 

 Kurgisorte on palju ja eks igaüks valib oma maitse järgi. Suve esimesel poolel kasutavad tarbijad pigem pika- ja poolpikaviljalisi kurke, suve teises pooles lühiviljalisi kurke. Sellel perioodil algab ka konserveerimise hooaeg. Seega tasuks kurgitaimedki istutada kasvuhoonesse kahes jaos, et ka sügisel oleks värsket kraami võtta. Tasub kaaluda, et lühiviljalised kurgid hoopis avamaale istutada.