Seekordse STIHL’i stipendiumi pälvis Luua Metsanduskooli harvesterioperaatori eriala teise kursuse õpilane l Ragnar Ojaveer. Tema sõnul on varasem saega töötamise kogemus harvesterioperaatori ametis äärmiselt oluline.

“Saemehe töö sarnaneb üsna palju harvesterioperaatori tööga,” selgitab Ragnar. “Mõlemad ametid nõuavad puude langetamist ja järgamist, samuti tuleb jälgida puu rikkeid ja kahjustusi. Samuti peavad nad arvestama forvarderioperaatoritega, et metsast saadud materjal oleks kergesti kättesaadav.”

Ragnar toob välja ka mõned erinevused. Harvesterioperaator peab arvestama metsa pinnasega, et masin ei rikuks liiga palju maapinda ega juuri. “Lisaks on harvesterioperaator soojas masinas, samas kui saemees peab hoolikalt valima, mida hommikul selga panna, et halva ilma tõttu töö pooleli ei jääks,” lisab ta.

Ragnar on oma erialavalikuga rahul ja rõõmustab, et on juba esimesel kursusel osalenud raiespordilaagrites. “Mõte raiespordiga tegelema hakata tuli mul enne Luua Metsanduskooli asumist, kui nägin selle kohta pilte ja infot kooli sotsiaalmeedias,” räägib Ragnar. Ta tunneb, et raiesport on teda palju arendanud, õpetades distsipliini, täpsust, looduse austamist ja ohutust mootorsaega töötamisel. “Need on väärtused, mida kannan endaga ka tulevikus, töötades professionaalse metsamehena.”

Ragnarile meeldivad raispordi aladest eriti langetamine ja laasimine, kuna langetamisel on oluline täpsus ning laasimisel kiirus. “Laasimist on huvitav vaadata, sest see on inimestele kõige arusaadavam ala,” märgib ta.

Koolis on Ragnaril head hinded ja ta on harva puudunud. “Esimese kursuse lõpus sain kursuse parim tiitli,” rõõmustab ta. “Olen õnnelik, et õpin Luua Metsandikoolis ja räägin sellest alati uhkusega. Sel aastal asus siia õppima ka minu noorem vend. Oleme oma kooli fännid.”

Ragnar toob välja, et kõik Luua Metsanduskooli tunnid on vajalikud, et lõpetajad tunneksid oma eriala hästi ning tootmispragude hulk oleks minimaalne. Tema lemmikõppeained on metsakahjustused ja praktilised tunnid saega metsas. “Metsakahjustused on huvitav teema, kuna seal on palju erinevaid tegureid, mis mõjutavad puu kasvu,” selgitab ta. “Praktilised tunnid on olulised enne harvesteriga tööle asumist, et õppida, kuidas erineva tüvevormiga puid järgata.”

Ragnari peres ei ole seni paberitega metsamehi, kuid tänu isa tutvustele saab ta harjutada ja vaheajal metsatööga raha teenida. “Suvel ja nädalavahetuseti töötan metsas, tehes erinevaid raietöid ja valmistades küttepuid,” räägib ta.

Vaba aega veedab Ragnar võrkpalliplatsil, olles nii mängija kui ka treener. “Võrkpall on aidanud mul arendada meeskonnatöö- ja suhtlemisoskusi, mis on igas erialas kasuks,” lisab ta.

Ragnar naudib ka raievõistlustel osalemist, kus tunneb adrenaliini ja melu. “Võistlemiseks kasutan STIHL 500I mootorsaage, millega olen väga rahul,” ütleb ta. Ta on osalenud kolmel Eesti raievõistlusel, sealhulgas Kevadkarikas, Eesti meistrivõistlused ja TOP10. “Mul on kindel soov esindada Eestit ja STIHL’i raievõistlustel nii kodu- kui ka välismaal,” rõhutab ta.

Ragnar plaanib stipendiumi kasutada oma õpingute ja raiespordiga seotud kulude katmiseks ning spetsiaalse turvavarustuse soetamiseks. “Loodan, et saan anda oma panuse Eesti raiesportlaste lipu kõrgel hoidmisse,” lubab ta.