Kasvuhoone korda

Kõige olulisemad ettevalmistustööd on seinte desinfitseerimine ja mullapinna koorimine. Kuigi Eestimaa talve võib pidada piisavalt külmaks, et tappa kõik haigused ja kahjurid, on siiski hea tava sügisesse jäänud taimejäänused lõkkesse viia. Vanade taimede eemaldamisega vähendab uute taimede nakatumisohtu.

Seejärel ongi mõistlik vana mullapind ära koorida, sest umbes 20 cm sügavuses kihis talvituvad kahjurite vastsed ja haigustekitajad. Samas on see mullakiht ka toiteelementidest tühi ja kurnatud. Mullaparandustööd on mõistlik jätta kevadiseks äratustööks.

Kui suurem tolmutamine on tehtud, siis järgmine samm ongi desinfitseerimine. Kodustes tingimustes on kõige käepärasem desovahend kaaliumpermanganaadi õrnlilla lahus. Sellega pesta kasvuhoone PVC- (polükarbonaat), kile- või klaasmaterjalist siseseinad ja laed. Kui konstruktsioon on puidust, siis saab käsipritsiga detailid üle pritsida. Seeneosed armastavad puitu ja seal elutseda. Desinfitseerimist teha päiksepaistelisel soojal päeval, kui temperatuur tõuseb kasvuhoones üle +10 kraadi. Soojaga mikroorganismid ärkavad ning desinfitseerimine mõjub tõhusamalt.

Lisaks nimetatud töödele tasub üle vaadata konstruktsioonide kahjustused. Plastplaadid (PVC) tuleb välja vahetada, kui need ei lase enam piisavalt valgust läbi või on kahjustada saanud. Puitkonstruktsioonide eluea pikendamiseks tasub neid aeg-ajalt keskkonnasõbralike puidukaitsevahenditega pintselda. Välja peaks vahetama mädanema kippuvad ja katkised osad – eriti need, mis on maapinna lähedal. Alumiiniumkonstruktsioon tavaliselt erilist hooldust ei vaja, küll aga tuleks seda vastavalt vajadusele aeg-ajalt puhastada.
Kasvuhoone vundamendil kasvava sambla peaks tugeva harjaga eemaldama ning vajadusel vundamendi ka rohelise seebi lahusega üle pesema.

Lillepeenrad rea peale

Korja peenardelt kokku ja komposteeri viimased ravimtaimede, suvelillede ja püsilillede maapealsed surnud osad, et vältida kahjureid ja muid haigustekitajaid. Maapind tasub kergelt läbi kaevata ja umbrohud koos juurtega eemaldada.

Sügisel tasub sirgeks lõigata ka peenraserv. Seda saab teha terava labidaga või peenraserva kantimiseks mõeldud tööriistaga. Lillepeenrale saab lisada purustatud sügislehti, mis rikastavad pinnast toitainetega ning aitab säilitada selle niiskust.

Lillepeenarde kaitsemiseks külmade vastu kasutatakse kuuse-, või männioksi, turvast, saepuru. Talvituvate varte ja lehtedega taimi on soovitatav katta okstega, lumevaestel talvedel lisada okstele 10-12cm paksune lehtede kiht. Hilja istutatud sibullilled, mugulsibullilled ja risoomsed lilled tuleks katta 10-15cm paksuse turba või saepuru kihiga. Külmakate paigaldatakse pärast seda, kui saabuvad pidevad miinuskraadid, ning mullapind on 3-5cm paksuselt külmunud.

Mõtteterad pani kirja Kanepi Aiandi peaagronoom Merilin Saksing