Haiguste ja kahjurite rünnakut aias on praktiliselt võimatu ette prognoosida, seega hooaja alguses tuleb valmis olla kõigeks! Iga aasta on omanäoline ja erineb suuresti möödunust. Kahjustajate esinemine aias sõltu ilmastikust - kui suvi on vihmane, nakatuvad õunapuud ja pirnipuud suurema tõenäosusega kärntõppe. Kuuma ja niiske suve korral kattuvad maasikad kergemini hahkhallitusega jne. 2021. aasta hooaeg oli eriline lehetäide rohkuse poolest, see võib mõju avaldada algavalgi kasvuperioodil, sest lehetäide mune jäi sellevõrra rohkem taimedele talvituma.

Eestis on kahjureid piiravaks teguriks olnud külm talv. Kliimasoojenemise tõttu kogeme aga järjest rohkem soojasid talvesid, mis kahjustajate ridades erilist harvendustööd ei teegi. Seda enam peab aiapidaja vaeva nägema, et taimed tema aias oleksid korralikud kastetud, tasakaalukalt väetatud ning et juba istutamisel on valitud taime jaoks parim kasvukoht. Terve ja heas kasvujõus taim suudab ise paremini kahjustajate rünnakule vastu seista.

Enne uue taime koju toomist, tuleks uurida tema sordikirjeldust, võimalusel peaks eelistama sorte, mis on haiguste/kahjurite kindlad. Näiteks aed-õunapuu sordid "Krista" ja "Virve" ei nakatu kärntõppe, mustsõstra sordid "Pamjati Vavilova" ja "Elo" on pahklesta kindlad. Haigus- ja kahjurikindlate sortide valikul teeme oma elu kohe lihtsamaks.

Kui siiski on taimed mõne pahalase rünnaku ohvriks langenud, on esimeseks sammuks kahjustaja õige tuvastamine. On oluline teha vahet, kas taimi kahjustab haigus, kahjur või on tegemist hoopis toitainete puudusega. Siis ja ainult siis saame valida õige preparaadi, millega taime kaitsma asuda. Taimekaitsetöid tehes saame valida kahe suuna vahel – keemiline- või mahetõrje. Keemilise preparaadi valikul tuleb hoolikalt läbi lugeda pakil olev kasutusjuhend ja käituda vastavalt. Preparaati kasutada täpselt nii palju kui on pakile kirjutatud ning pritsida täpselt nii mitu korda, kui on kästud. Vaid nii on tagatud, et kahjurid saavad tõrjutud ning et loodusele ei tehta ülemäära kahju. Haiguste puhul võib rakendada ka ennetavat tõrjet ehk siis pritsida enne kui haiguste ilmingud taimele tekivad. Kahjurite puhul seda ei tehta. Seega kui kärntõbi on olnud iga-aastane külaline, siis võib pungade paisumise ajal esimese pritsimisega alustada. Oluline on teada, et pritsimist teostatakse tuulevaikse ilmaga, mil ei ole oodata sadu. Paagisegu tuleb valmistada täpselt etteantud juhenditele ning ka ennast tuleb pritsimistöid läbiviies kaitsta – kindlasti peavad käes olema kummikindad ja jalas kummikud. Vajadusel tuleb kasutada respiraatorit ja kaitseülikonda. Kõik Eestis kasutada lubatud tõrjevahendid on kirjas Taimekaitsevahendite registris - https://portaal.agri.ee/avalik/#/taimekaitse/taimekaitsevahendid-otsing/et

Peale pritsimist peab taim tilkuma, siis on taimele kantud õige kogus taimekaitsevahendit. Arvestada tuleb ka sellega, et näiteks lehetäid pesitsevad just lehtede alumistel külgedel, seega sinna peab jõudma kõige rohkem vahendit.

Suurte viljapuude pritsimine on väga keeruline töö. Istandikes kasutatakse selle jaoks spetsiaalselt  ventilaatorpritsi, mis taimekaitsevahendi laiali pihustab. Koduaias aga häid lahendusi polegi.

Maheda taimekaitse puhul toimub pritsimistöö taimedest valmistatud tõmmistega. Erinevate kahjustajate puhul aitavad erinevad taimed. Väga tänuväärne taimekaitsevahend on ka puutuhk, mida võib laotada nii mullale kui segada vees ning pritsida taimedele. Maheda taimekaitse puhul peab aiapidaja olema kindlasti leidlikum, nutikam ja järjepidevam.

Karusmarja jahukaste – Lehtedele tekib hallikas kirme ja viljad kattuvad tumeda koorikuga. Looduslikuks tõrjevahendiks on puutuhaga põõsa tolmutamine kastemärjal hommikul. Keemilistest vahenditest aitab näiteks Topas 100 EC.

Luuviljaliste lehepõletik – Lehtedele tekivad pruunid täpid, mis kuivavad ja lõpuks lehe sisse augud tekitavad – tundub nagu keegi oleks lehtedesse augud söönud, kuid tegelikult on see seenhaigus. Sügisel tuleb kindlasti haiged lehed kokku riisuda ja põletada. Keemilistest preparaatidest sobib kasutamiseks Switch 62,5 WG.

Kummivoolus – Luuviljalistele tekkivad merevaigutooni vaigutilgakesed on taimede märguanne sellest, et nad on stressis. Stress võib tuleneda nii valest lõikamise ajast, happelisest mullast, toitainete puudusest või üldisest kehvast kasvukeskkonnast. „Ravida“ saab kummivoolust ainult taime üldisi kasvutingimusi parandades.

Õunapuu/pirnipuu kärntõbi – Kärntõbi on üks õunviljaliste enamlevinumaid seenhaigusi. See rikub viljade kvaliteeti ja vähendab nende säilivust. Viljadele tekivad tumedad kärna-taolised laigud. Samuti tekivad tumedad laigud lehtedele ja kahjustada võivad saada ka võrsed ning oksad. Aitab haigestunud viljade eemaldamine kohe kui on märgata viljade haigestumist. Kindlasti tuleb ka sügisel puu alt kokku koguda haigestunud viljad ning need maha matta. Riisuda ja põletada lehed. Keemilistest preparaatidest on võimalik kasutada näiteks Chorus 50 WG.

Õunamähkur ja õuna(pihla)koi – Õunamähkur ehk rahvakeeli õunauss kaevandab viljalihasse käigu, sest tema jaoks on oluline jõuda seemneteni. Õuna(pihla)koi teeb aga pisikesi käike viljalihasse mitmeid. Kui „ussiaugu“ võime väiksema kahjustuse korral välja lõigata, siis õunakoi kahjustust sellisel viisil eemaldad ei ole võimalik. Õuna (pihla)koi leiab tee meie aedadesse nendel aastatel, mil pihlakaid on vähe. Mõlema kahjustaja vastu aitavad esimeses järjekorras feromoonpüünised ehk lõhnapüünised, mis meelitavad ligi isasliblikaid, kes kleepuvad liimiribale ja hukkuvad. Kui liblikaid on liiga palju, tuleks kaaluda siiski tõhusamaid meetodeid, näiteks vastavalt Decis Mega või Karate Zeon 5 CS.

Puuviljamädanik – Puuviljamädanik saab alguse väikesest mehaanilistest vigastusest, mis tekivad viljale näiteks õunamähkuri või õunakoi kahjustusest, seega puuviljamädanik võib olla mõne teise kahjustaja poolt tekitatud kahju kaasmõju. Kindlasti tuleb kõik mädanikuga nakatunud viljad puult eemaldada, ka need, mis on kukkunud puu alla ja kahe labidalehe sügavusele maha matta. Keemilistest vahenditest aitab Mavrik.

Nõuanded pani kirja Räpina Aianduskooli õppemajandi juht Urmas Roht