Meie taimede heaolu nimel tuleb läbi viia korralik eeltöö. Tähtis on meenutada, milliste taimekahjustajatega eelmisel aastal võitlema pidime. Samade murede vältimiseks võiks sellisest kasvuhoonest, kus kasutatakse istutuskotte või suuri taimepotte, kogu eelmise aasta pinnas välja viia ning kõik kasvuhoone osad hoolikalt puhastada ja võimalusel ka puhtaks pesta. Kui tegu ei ole metallkonstruktsioonidega, siis võib kasvuhoone pesuvette lisaks vedelale seebile lisada veidi söögiäädikat. Söögiäädikas aitab kõrvaldada ka tülika kirme, mis on tekkinud kareda (kaevu) vee kasutamisest kastmisveena. Tavalise aiamulla kasutamise korral võiks enne kaevamist eemaldada kasvuhoonest 10 cm ülemist mullakihti ning asendada selle uue mullaga – sellega eemaldame seal talvituvad taimekahjustajad. Kui kasvuhoone on puhastatud, pestud ning kasvuhoone osad ära kuivanud, siis võiks seal ettekasvatustööga algust teha. Kasvupinnase valikul tuleks teada, milliseks otstarbeks pinnast vaja läheb. Külvamiseks või pikeerimiseks mõeldud pinnased on peenema struktuuriga – neid on hea kasutada taimekassettide täitmiseks. Taimede potti istutamiseks sobivad ka sellised pinnased, kus on sees suuremad turbajäänused ning mõned väiksemad oksatükid. Pinnasekoti avamisel tuleb veenduda, et sisu seal ei hallita – pinnas peab olema korralik. Mahekasvatuse eelistajad võiksid kindlasti uurida pinnasekoti märgistust – selleks tuleb leida mahekasvatuseks sobiv substraat. Kindlasti tuleks jälgida, et pinnas ei oleks mõeldud happelist mulda armastavatele taimedele – pH peaks olema 5,5…7.

Juba aprilli alguses sobib kasvuhoonesse kasvama panna tippsibulaid, rediseid, lehtsalateid, aedtilli, aedspinatit -nad aitavad meil edukalt juba maikuus toidulauda rikastada. Kasvuhoone servades võiks kasvatada ka hernest – osad taimed võiks ära süüa võrsete faasis ning osadelt taimedelt, mille külvasime aprillikuu alguses, saab maitsvaid kaunu juba juunikuu alguses. Kasvuhoonesse valiksime varajased ning madalakasvulised hernesordid.

Tomatite, sibula, porrulaugu, sellerite, kapsaste, basiiliku, lehtsalati ja peasalati väikepaki seemned võiks külvata alguses hajuskülvina külvikasti või külvikarpi, sest seemnete idanevus väikepakendite korral võib olla väga erinev. Väiksemate seemnete korral võiks külvisügavus ettekasvatamisel olla paarist millimeetrist kuni 1 cm-ni. Hiljem võime väikesed taimed 1-kaupa taimekassetti pikeerida – nii saame kevadel väärtuslikku ettekasvatusruumi kokku hoida. Algajad kasvatajad võiksid uurida enne seemnete külvi ka taimede idanemistingimusi – nt. sellerite ning basiilikute seemneid ei tohi katta, sest nad on valgusidanejad ning katmise korral nad kas ei tärka üldse või on nende tõusmed väga nõrgad. Teisalt peame tagama, et peale seemnete külvi oleks pinnas pidevalt niiske – piisab ühest läbikuivamise korrast ning idandid hukkuvad. Peale külvi kaetavaid seemneid saame katta külvipinnase, liiva aga ka vermikuliidiga. Taimede kastmiseks võiksime kasutada eelsoojendatud vett – külm vesi tekitab taimedes stressi.

Väetiste valik on meil lai – kõik sõltub taas kasvataja eelistustest – kas tavakasvatus, mahekasvatus või kombineeritud kasvatusviis. Tähtis on, et me arvestaksime asjaoluga – kui saaki soovida, siis tuleb pinnasesse ka toitainete näol eelnev investeering teha – ilma väetamiseta muudame me mulla peagi viljatuks ning pinnase viljakuse taastamine võtab väga kaua aega. Tahkeid väetisi saame pinnasesse segada enne istutust ning vedelväetistega saame taimi väetada kasvu ajal. Teisalt tuleks järgida, et ka väetisi tuleb manustada mõõdukalt ja eelistada võiks kompleksväetisi, mis sisaldavad nii makro – kui ka mikroelemente.

Kui ei ole köetav kasvuhoone, siis soojalembeste taimede (kurk, tomat, kõrvitsad, melonid, arbuusid, basiilikud) kasvuhoonesse viimisega peaksime veel ootama vähemalt maikuuni – üks öökülmaöö võib neile saatuslikuks saada. Arvestada võiks ka asjaoluga, et kui kasvuhoones jääb temperatuur päeval alla +15◦C, siis soojalembesed taimed edasi ei arene – nad ootavad pigem soojemaid päevi. Kui taimed on aga juba kasvuhoones kasvamas, siis öökülmaohu leevendamisele aitab kaasa katteloori olemasolu – vajadusel saame taimed katta ka mitmekordse kattelooriga.

Rikkalikku saaki soovides: Tairi Kruusma. Räpina aianduskooli õpetaja.