Vaatamata heitlikele kevadilmadele ei jää aprill oma aiatöödega tulemata. Ja kui siis lumi sulanud ning maa soe, läheb kõigi töödega järsku kiireks. Siinkohal on soovitus kasutada iga vähegi sobivat hetke aias toimetamiseks, et püsisoojade saabudes tööd ei kuhjuks. Toetavad pidepunktid aitavad aednikul töid järjestada ja meeles pidada.

Viljapuude ja ilupõõsaste lõikus tee õigesti!

  • Üks esimesi töid, mida võib teha ka lumega ja kuni -5°C külmaga, on viljapuude ja marjapõõsaste lõikus. Kui märtsis on töö tegemata jäänud, siis on aprillis viimane aeg vesivõsude ja vanade okste lõikamiseks. Ploomide ja kirsside ehk luuviljaliste viljapuude okstelõikus suvisesse aega, sest nende lõikehaavad paranevad siis jõudsamalt. Üle tasub vaadata viljapuutüved. Ennetamaks tüvevähi arengut, lõigata terava noaga kolle välja ja katta haav paksult pookevahaga. Marjapõõsaste vanad, nõrgad ja murdunud oksad tuleb lõigata võimalikult maapinna lähedalt, et mitte lasta kahjuritel tüügastes elutseda. 
  • Hea aeg on tugevalt tagasi lõigata ilupõõsad, kes kannavad õisi sama aasta võrsetel. Näiteks populaarsust koguv puishortensia on eriti õiterohke pärast kevadist tagasilõikust. Seevastu forsüütia, ebajasmiin, sirel ja veigela kannavad õisi eelmise aasta võrsetel ning pärast nende põõsaste noorenduslõikust õisi samal aastal ei näe.

Marjapõõsaste ja viljapuude hoolduslõikusest on varem kirjutanud meie blogis Räpina Aianduskooli õpetaja Urmas Roht

  • Kui maa on soojenenud ja taimede juured saavad juba vett kätte, siis võib igihaljastelt taimedelt eemaldada talvekatted sealhulgas varjutuskanga. Valige selleks tööks tuulevaikne ja pilvine ilm, et pikalt varjus olnud taimi mitte ehmatada. Eelmisel hooajal istutatud igihaljad taimed (elupuuhekk ja teised igahaljad dekoratiivtaimed) tahavad korralikku ja regulaarset kastmist 2 aastat pärast istutamist.
  • Üle tasub kontrollida puude ja põõsaste toed. Talvega võib ette tulla tugede külmakergitust maapinnas, pehkmist, murdumist ja tugipaelte lõtvumist või vastupidi soonimist.
  • Kontrollige musta sõstra pungi. Ebaloomulikult suurtes ja paisunud pungades pesitseb pahklest. Näpistage pungad ära ja viige lõkkesse, et kahjuri levikut tõkestada.

Oksapurustaja on kevadel hea abiline

  • Riisuge ära sügistuulega kuhjunud lehed taimede pealt ja vahelt ning lõigake maha kolletunud püsikute varred, kui töö jäi sügisel tegemata. Ettevaatust tärkavate taimepungadega, et tööriistadega neid ei vigasta.
  • Kui maapind on tahenenud ja muld pehme, siis tasub kobestada pinnas kõikide taimede all, ümber ja vahel. Sellega tagab parema niiskuse hoidmise mullas. Vanale mullale on looduslikuks väetiseks komposti lisamine ja sisse segamine. Mineraalväetist tasub puistata sulanud, soojale ja kobestatud pinnasele enne vihma. Väetist tasub lisada juba maa seest tärganud taimele, mis vajab kasvuks lisatoitu.
  • Jagada ja ümber istutada võib hilissuvel õitsevaid püsikuid. Taimed pole jõudnud veel sirguda ja juurdumine uues kasvukohas läheb hõlpsamini. Varakevadel õitsevad püsikud laske ära õitseda ja seejärel võtke ette jagamistöö.
  • Rooside lõikus lükake maikuusse, kui püsivad öökülmad on möödas. Liigvarane lõikus ärgitab taime kasvule ja külmad kahjustavad tärkavaid pungi. Roose väetage ja kastke siis, kui leheotsad välja ilmuvad.

STIHLi valikus on kaks oksapurustajat, pildil olev oksapurustaja GHE 105 on mõeldud nii okste kui ka aiajäätmete purustamiseks. Oksapurustajal on Multi-Cut 103 terasüsteem: multihaaramishammastega ketas, pööratav tükeldustera, tiiviktera ja alumiiniumist vastuterad. Korpus on ülitugevast polümeerist, mis talub ka väga tugevaid lööke.

Survepesuriga saab puhtaks pesta kasvuhoone, aiamööbli ja ka terrassi!

  • Õige aeg on korrastada kasvuhoonet - viia lõkkesse viimased taimejäänused või taimetoed, mis endaga haigusi ja kahjureid kannavad. Seejärel desinfitseerida ehk pesta rohelise seebi lahusega kasvuhoone seinad ja pritsida konstruktsioonid. Kaevake läbi pinnas, lisage komposti või parandage pinnast kasvuturbaga, et lisada toitaineid ja teha muld mahulisemaks.
  • Aprillis võib sooja kasvuhoonesse külvata juba salatit, spinatit, tilli ja redist. Hoidke külvid kindlasti kastetuna! Ühtlasema tärkamise ja kiire kasvu tagamiseks katke külvid kattelooriga.
  • Puhtaks tasub pesta ka kasvuhoone sise- ja välispinnad, selleks on mugav ja tõhus abiline survepesur. Survepesuritel on palju lisavarustust pesuvahendite kui ka seadmete näol, mis seda tööd hõlbustavad.
  • Maasikapeenardel võib rehaga vanu koltunud lehti eemaldada, kui uute lehtede kasv on alanud ja öökülmaoht on möödas. Vaarikapeenardel tasub välja lõigata liigpeenikesed ja talvekahjustustega varred. Vajadusel kobestada mulda ja lisada komposti ning väetist.

Muruõhutaja ja samblaeemaldaja tagavad kauni muru

  • Eelnevalt riisutud, umbrohust puhastatud ja kastetud köögiviljapeenrale võib külvata pika idanevusega ja külmakindlaid liike- porgand, hernes, redis, petersell, pastinaak jt. Ka avamaal on katteloor kasuks. Kindlasti peab külve ja tärkavaid taimi kastma.
  • Tähelepanu ja hoolt vajab ka murupind! Muru õhutamiseks, taimestiku kasvu ergutamiseks, sambla tekke vältimiseks ja väetamiseks on hea kasutada spetsiaalseid rullikuid, kaabitsrehasid ning ogadega saapataldu, mis kinnituvad enda jalanõu talla külge. Kevadel vajab muru suurema lämmastikusisaldusega mineraalväetist. Väetist on mõistlik puistata enne vihmasadu.
  • Esimesed kirkad kevadekuulutajad on võõrasemad ja sarvkannikesed, mida saab osta aianditest ja aianduskeskustest juba märtsi lõpus. Lilled taluvad ka öiseid miinuskraade ning taastuvad päikse käes kiirelt. Võõrasemad ja kannikesed sobivad imeliselt rõdukasti, potti, amplisse ja kännuõõnsusesse, toomaks rõõmsaid värvilaike aeda ja terrassile.

Rõõmsat meelt ja jõudu tööle!

Merilin Saksing
Kanepi Aiandi peaagronoom