Kui muruvaip on ilus, tihe ja tundub, et väetamist pole vaja, siis on oluline teada, mida üks või teine väetise komponent täpselt taimele annab. Lühidalt:

  • Fosfor  tugevdab taimekudesid ja parandab talvekindlust. Ergutab juurestiku kasvu.
  • Kaalium tugevdab rakuseinte ehitust ja muudab taime talvele vastupidavamaks. Kaalium alandab ka külmumispunkti, toimides omamoodi “antifriisina”.
  • Lämmastik. Suve lõpul antud lämmastik suurendab talvekahjustuste riski. Põhjamaades ei soovitata kasutada lämmastikuga sügisväetist, sest see muudab taimed külmaõrnaks. Kevadel peab aga väetises olema kindlasti lämmastikku, mis annab taimedele elujõudu ja paneb nad kasvama.

Ehk siis sügisene väetamine on  vajalik, et murutaimik elaks võimalikult väikeste kahjustustega talve üle.

Sügised on viimastel aastatel pigem pikad ja soojad, mõni varane öökülm ei pidurda veel lõplikult muru kasvu. Viimane niitmine jääb oktoobri lõppu või isegi novembrisse. On väga oluline, et muru ei läheks pikana talvituma, lamandunud kulu alla hakkavad tekkima haiguskolded, näiteks sulale maale sadanud lume all võib hakata levima lumiseen, mis põhjustab murutaimiku hukkumist. Kevadel takistab lamandunud kulu murutaimiku kasvamist, rääkimata suuremahulistest hooldustöödest, et muru jälle korda saada. Eraldi teema on puulehed, suurem lehemass on vajalik kindlasti murult kokku korjata, paks vettinud ja tihedaks vajunud lehehunnik kahjustab murutaimikut juba paari nädala jooksul. Lehtedest saab teha komposti, mida hiljem aias kasutada. Kui niita kogujaga muruniidukiga, siis saab peeneks hakitud materjali, mida võib laotada istutusaladele multšiks. Erinevad lehed kõdunevad erineva kiirusega, näiteks tammelehed lagunevad eriti aeglased ja tekitavad kergelt happelise keskkonna, hea nõu on nendega multšida hapulembelisi taimi. Kui murul on vähe lehti siis piisab ka lihtsalt niitmisest, mis lehed peeneks hakib.

Kui terve suvi on muruniide jäetud multšiks maha ja lähemal vaatlemisel on näha lagunemata nn vildikihti, siis on mõistlik muru üle riisuda või suurem töö - õhutamine juba spetsiaalse masinaga ette võtta. Õhutamine kraabib välja kulukihi ja samas ka varustab juuri hapnikuga, mis on murutaimikule hea. Viimastel aastatel oleme harjunud õhutamist tegema kevadel, masinad on muutunud kergemaks, mugavamaks ja saavutatav efekt on suur. Võimalusel tehke seda ka sügisel.Muru regulaarne  hooldamine on igal juhul odavam kui hiljem hakata uut rajama.

Terved ja hästi hooldatud murud püsivad aastaid ilusad. Umbrohtumine saab toimuda ainult siis, kui murutaimik on nõrgestatud, esineb laiguti kahjustusi. Seemnest paljunev umbrohi kinnitub ainult tühjale kohale, kus on mullapind vaba. Tihedale murukamarale ei saa näiteks võilille seeme ligi. Esimestel aastatel peale muru rajamist tuleb olla eriti hoolas, et murutaimik saavutaks tiheduse ja toitainete vajadus oleks rahuldatud, sealt edasi teadliku hooldusega saame oma muruvaipa hoida aastaid elujõulise ja kaunina.

Tihedaid murusid!

Maris Rebane, Räpina Aianduskool