STIHL'i välja pandud stipendium Räpina Aianduskooli õpilasele läks seekord lõpukursusel õppivale Andra Hallastele, kes plaanib seda kasutada lausa kahe üsna eripalgelise aiandusfirma loomiseks.

Andral on aianduse valdkonnas tulevikuks suured plaanid. Tema soov on aidata inimestel luua oma unistuste aed, kus igaüks hoolimata vanusest või ambitsioonidest saaks end hästi tunda. „Tunda, et ta saab uhkusega tuttavaid külla kutsuda ja koos nendega aega veeta oma mitmekesises ja ainulaadses aias,” täpsustab Andra. Tema enda unistuste aed on mitmekesine. „Mulle meeldivad väga viljapuud ja -põõsad, unistuste aias oleks hästi organiseeritud tööriistakuur. Minu arust on tähtis, et aed oleks aastaringselt ilus, et oleks taimi, mis pakuvad silmailu ka talvel - näiteks okaspuid.”

Praegu on tal veel tagasihoidlik aed kus on kolm viljapuud - kaks kirsi- ja üks õunapuu. On ka mõned marjapõõsad - must- ja punasõstrad, karusmari. Samuti väike peenar, kus ta kasvatab sibulaid, suvelillepeenras aga peiulilli. Stipendiumit plaanib ta kasutada selleks, et luua aiandusfirma ning aidata teistel inimstel unistuste aeda luua, kuid mitte ainult.

„Selle stipendiumi eest teeksin veel midagi, millest tulevikus noored aednikud, kes Räpina Aianduskooli õppima tulevad, saaksid osa võtta,” jätkab Andra. Kuigi Räpina Aianduskool korraldab kevadel avatud uste päevi, kus inimesed saavad kooliga tutvuda ja selle põhjal otsustada, kas neil on soov tulla õppima või mitte, leiab ta, et see pole piisav.

„Minul on plaan korraldada proovipraktikaid, kuhu ootan inimesi igas vanuses,” avab ta oma ideed. „Eesmärk on aidata inimesel leida oma kutsumus - paljud kahtlevad, kas aiandus oleks nende eriala või mitte. Minu kursuse kogemusest võin öelda, et umbes pooled inimesed saavad aja möödudes aru, et see eriala pole nende jaoks õige.”

Proovipraktikat on tal plaanis korraldada kevadest sügiseni ja selle käigus saaksid inimese teada, mis neid Räpina Aianduskoolis õppides ning tulevikus aednikuna töötades tegelikult ees ootab. Selleks on aga vaja suuremat pinda, kus ka reaalselt saaks teha ka põllutöid. Õnneks on perekonnal olemas kasutamata, metsa ja põlluga ääristuatud maatükk Harjumaal, mis just selleks sobib.

„Kui ma kooli sel aastal lõpetan ja välispraktikal ka ära käin, siis kavatsen ma sealse koha korda teha ning seejärel hakata istutama puid, põõsaid ja kasvatama köögivilju,” räägib ta oma plaanidest. „Soovin teha ka väikese kasvuhoone erinevate maitsetaimede kasvatamiseks, kindlasti on nende seas pune ja basiilik, sest need maitsevad mulle enim.” Seal saakski tema praktinadid aimu aedniku töö argipäevast.

Mida teeb ta aga siis, kui proovipraktikant rohimise asemel külvatud  taimed üles kisub? „Mina usun sellesse, et meistriks saab õppides ja õppeprotsessi käigus vigu tehes,” selgitab Andra. „Kui praktikant näiteks tõmbabki taimed välja, siis ei aita see, et ma lähen endast välja ja võimalik, et tekitan sellega inimesele eluaegse hirmu aednikutöö ees.”

Fotol Andra Hallaste koos Räpina Aianduskooli direktori Kalle Toomiga EV aastapäeva aktusel ja stipendiumi väljakuulutamisel.

Selle asemel selgitaks ta praktikandile, et ta tegi vea ja nüüd on sellel taimede jaoks tagajärjed, aga seda viga ei maksa korrata. „Samal ajal ka ütlen talle, et kõik eksivad, ka professionaalid ja eksimustest õpitakse.”

Andra arvab, et kui talle oleks pakutud sellist varianti enne Räpina Aianduskooli minekut, oleks ta sellest väga huvitatud olnud. „See stipendium aitaks mul oma unistused ellu viia – luua kaks aiandusega tegelevat firmat, mis teineteist täiendavad.” Kahte firmat on tema hinnangul vaja sellepärast, et eesmärgid on erinevad. Ühe firma eesmärk on töö tegemine teise inimese aias. „Seal ma ei saa praktikante tööle panna, sest keegi ei taha, et tema taimedega tegutseks praktikant. Inimene tahab ikka kvaliteetset ja professionaalset teenust ja seda saan pakkuda ainult mina, mitte alles õppiv praktikant, kelle töös võib esineda vigu.”

Teise firma eesmärk on see, et lasta praktikandil teha vabamalt aednikutööd - jätta ruumi vigadeks, millest õppida. „Tunda rõõmu õppeprotsessist ja sellest, et keegi ei kiirusta praktikanti takka,” lisab ta. Andrale meeldib Räpina Aianduskoolis õppides see, et kõik saavad omavahel läbi. „Ma tunnen, et inimesed pole kiuslikud. Mulle meeldib see, et meile pakutakse vaheldusrikkaid tunde, me teeme praktilisi töid ja siis vahepeal õpime teooriat. Nii ei väsi õppimisest ära ja õppimine on põnev.”

Kui midagi koolielus parandada, siis Andra arvates võiks olla rohkem vaheaegu praeguse kahe asemel. ”Ma tunnen, et kevadel oleks hädasti vaja ühte hingetõmbepausi, et end eksamiteks välja puhata,” põhjendab ta. 

Stipendium on talle suureks abiks firmades vajalike aiatööriistade ja -masinate hankimisel.  Stihli toodetest on ta seni kasutanud oksasaagi. „Mulle see väga meeldis, seda sai kokku pakkida ja see oli kaalult kerge. Saagis hästi oksa ära. Tundus kvaliteetne toode.” Veel on ta kasutanud akuoksasaagi, mille puhul meeldis talle, et see on tänu ketikaitsele turvaline. „Selle kavatsen endale kindlasti hankida,” lubab tulevane aednik Andra.