Tegelikult mul korra oli selline saag. Ostsin selle kasutatud kujul eeldusega, et STIHLo asjad peaks ju põhimõtteliselt igavesed olema. Aga eks eelmine omanik oli temaga kõvasti tööd teinud ja eks ma ise ka ei osanud õigeaegselt hoiatavaid märke tähele panna. Igatahes õnnestus mul see üsna kiiresti läbi kärsatada. Jube kahju oli, sest saag oli väga hea, seni kuni töötas. Ilmselt kodukasutuses ja korraliku hooldusega ta olekski igavene. Nüüd sain proovida veidi uuemat varianti MS 261C. Tegu on vaieldamatult turu parima kaalu ning võimsuse suhtega mootorsaega. Võimsus on oluline ilmselgel põhjusel – harva on nii suurt või kõva puud, millega see tööriist jänni jääks.

Kaal on aga seda olulisem, mida pikemad on tööpäevad. Ühe puu langetamisel pole suurt vahet, aga kas kanda päev otsa käes paar kilo kergemat või raskemat asja, on väga suur vahe. MS 261 on jõukohane kasutamiseks ka naisele, kes üldse saagi kätte võtta söandab – no ehk mitte päris täistööpäeva, aga 5-6 tundi saan mina hakkama küll.

Katsetöö oli metsistunud ja ülekasvanud kuuseheki langetamine suvilakrundil. Puud olid erineva suurusega – mõned suured ja raieküpsed, teised kasvus alla jäänud või lihtsalt hiljem tärganud okkakandjad. Võrreldes hetkel kodukasutuses oleva odavsaega lõikas 261 ka jämedaid, kännudiameetriga kuni 50 cm puid kergelt nagu oksaraagusid ja peenematest läks läbi nagu võist.

Isegi kui eesmärk pole kõvasti tihu teha, on siiski oluline kiirus – kui pead ühte lõiget pool tundi nüsima, siis väsid lihtsalt mõttetult ära. Väsimusega aga hakkavad tulema vead, mis võivad ka ohtlikud olla.

Sujuva töö eelduseks on mõistagi terav kett. Mulle anti kaasa ka teritusraam. See riistapuud käis küll üle minu mõistuse. Pärast kiiret googeldamist sain aru, et lahti kiskuda poleks seda tarvis olnud, aga kokku ma teda jäätunud näppudega enam ei saanud. Õnneks oli mul kaasas ka tavaline lihtne vanakooli viil, mis oli alles õnnetu otsa leidnud saest, nii et teritamise taha töö siiski ei jäänud.

Mis puutub igasuguste asjade lahti- ja kokkukruttimisse, siis paljudele meestele see tegevus meeldib vist isegi rohkem, kui tööriista sihipärane kasutamine. Mina nende hulka ei kuulu. Üht-teist on aga vaja vahel ikka keerata, kasvõi puhastamiseks, keti pingutamiseks või filtri vahetamiseks.

Kõik see on Stihli saagidel ülimalt lihtsaks tehtud. Kruvide lahtikeeramiseks ei ole vaja kuskil raskesti ligipääsevates piludes tükk aega kruttida, vaid kõik on disainitud ülimalt kiireks, lihtsaks ja käepäraseks. Kui ma pean hakkama valima Husquvarna ja Stihli vahel, siis see argument võib minu ja teiste vähese kruttimishuviga isikute puhul ostutuda lausa kaalukeeleks.
Ka kütuse- ja õlipaakide korgid käivad kergesti ja tõhusalt, nende avamiseks pole vaja kaasas tassida torutange ega muud rasketehnikat.

Odav see saag muidugi pole. Metsatööks tasub hind igal juhul ära. Aga tasub kaaluda ka kodukasutusse, kui rahakott vähegi võimaldab. Isegi kui jämedaid puid tuleb harva ette, siis miks peaks neid ja ennast piinama tööriistaga, mis on mõeldud pliidipuude lõikamiseks? Majapidamises on isegi sagedamini kui metsas vaja lõigata ka kõvemat lehtpuud, kui mõni vaher või koguni tamm kipub oma volitusi ületama näiteks elektriliini kasvades.

Pole ju ka maamajas toimetades tore kogu aeg muretseda, et kas saag üldse käima läheb või plaanitud töö lõpuni ikka vastu peab. Aeg ja närvid maksavad ka midagi.

Ja selle asemel, et joosta remonditöökaja vahet ja iga mõne aasta tagant uus saag osta, pole üldse paha mõte soetadagi Stihl MS 261, mis õige hoolduse ja mõõduka kasutamise korral võibki kesta kogu elu.

Kogemused pani kirja Mari Kartau