Ettevõte hakkas eriliselt arenema siis, kui Aironi kõrvale tuli tegevjuhiks ja partneriks Kermo Vahula. Kermo lähtub oma tegevustes mõtteviisist, et ettevõtte juures on kõige olulisemal kohal töötajad: “Kui töötaja on rahul, siis on ka klient rahul ja nii olen ka mina ise rahul.” Juhiks on Kermo kasvanud töö käigus. Autoremondilukksepa haridusega mees tegeles varasemalt uunikumide taastamisega ning vedas eest Eesti Autoklubi ja korraldas selle raames autonäitusi. Ühel hetkel otsustas Kermo aga valida uue suuna selleks, et areneda ja elus edasi liikuda. Tuttava kaudu jõudis Kermo Aironi juurde tööle. Vaid paari aastaga arenes ta müügiabi ametikohalt müügijuhiks ja seejärel juba tootejuhiks.

Kermo mõtles järjest välja erinevaid süsteeme, et Aironi ja kogu meeskonna elu lihtsamaks ning mõnusamaks muuta. Profikeskuse töötajad ja nende heaolu on alati olnud see, mis Kermot tegudele motiveerinud on. Aironi ja Kermo omavaheline aus ja avatud suhtlus on ettevõtet järjest arendanud ja edasi viinud. Teineteisele antakse pidevat tagasisidet ja vajadusel ka utsitatakse tegudele. “Mulle meeldib kui vundament on korras, siis on lihtne edasi minna. Nii tegelen mina peamiselt igapäevaste teemade lahendamisega ja Airon suuremate ideede ja ettevõtte arendamisega. Erinevus viib edasi,” räägib Kermo tasakaalukast juhtimisest, millele ettevõtte tegemised tuginevad.

Kermo on sedasorti inimene, kes soovib koguaeg õppida, areneda ja elus edasi liikuda: “Nii kaua kui õpid uusi asju, püsid ka noorena. Isegi vanas eas tuleb õppida uusi asju, siis mõte töötab. Tahan, et ka minu töötajatel oleks alati võimalus areneda.” Just seetõttu keskendutakse Profikeskuses individuaalsele arengule ja suhtlusele, mille lahutamatuks osaks on ka erinevad koolitusvõimalused. Paindliku juhina usub Kermo, et tööprotsesse on vajadusel võimalik ümber koordineerida ja hindab väga kui töötajad ise märku annavad, kui miski vajab parandamist või ümber korraldamist: “Kui inimesel on ambitsiooni ja mõtteid teha asju paremaks, siis tuleb sellest alati rääkida. Sellest võidavad kõik. Mulle meeldib kui mulle antakse tagasisidet. Isegi kui esimese hooga võin olla pisut pahur, siis järgmisel hetkel saan aru, et asjas on iva. Tagasiside andmine tähendab tegelikult, et hoolitakse ja ollakse hingega asja juures.”

Töötajate juures hindab Kermo, kui osatakse teha iseseisvat tööd, mõeldakse kaasa ning ollakse lahendustele orienteeritud. Lisaks tõstab ta esile hobidega tegelemise olulisust. Kermo usub, et Profikeskuse töötajad rikastavad oma hobidega ka töökeskkonda: “Mida rohkem on inimestel töövälisel ajal hobisid, seda ägedam on. Nii saan ka mina oma silmaringi laiendada ja see rikastab kogu meeskonda. Kui inimene tegeleb ka muude asjadega, siis tal on mingi väljund ja puhkehetk peale tööd ja see on igati tervitatav. See aitab inimesel puhata ja nii võidavad kõik. Kui töötaja on rahul, siis ongi kõik korras.” Enda patareisid käib Kermo laadimas looduses. See annab vajaliku puhkuse ja lihtsalt olemise hetki, mis loovad ruumi uutele ja parematele mõtetele.  

Kermo usub, et juhiks vast õppida ei saagi: ”Suurem osa juhtimisest põhineb kogemustel, tunnetusel ja inimeste lugemise oskusel. Juhi ainuke roll ongi sisuliselt inimestega tegelemine. Olulisel kohal on kommunikatsioon. Tähtis on see, mida inimesed kuulevad ja millest nad aru saavad, mitte see mida sina ütled. Juhina püüan alati veenduda, kas inimesed saaksid aru, miks me midagi teeme. Analüüsin ka ennast ja oma tegevusi ning julgen vajadusel vaadata ka peeglisse.” Kermo usub, et enamik probleeme tulevad valest kommunikatsioonist. See kehtib nii töösuhetes, kui ka klienditeeninduses. Kuna klient reeglina ei tule ostma mitte konkreetset toodet, vaid emotsiooni, siis on oluline mõista, mis probleem kliendil on ja millist lahendust ta vajab: “Ühe küsimusega ei tee selgeks kliendi vajadust. Ja mitte kunagi ei tasu midagi eeldada. Et oleks rahulolevad kliendid, peab olema hea ja ilus kommunikatsioon. Alati on võimalik kliendile öelda, kui midagi ei tea ja siis see välja uurida. Kõike ei pea oma peast teadma ja selle tunnistamine ei ole patt. Pea on mõtlemiseks, mitte meeles pidamiseks. Kõik probleemid on lahendatavad, kui vaid pisut mõelda”

Juhina on Kermo alati valmis inimesi kuulama. Ta mõistab, et iga inimene on individuaalne ja inimeste vajadused on erinevad. Lisaks on ta empaatiline ja paindlik ning püüab oma töötajate mõistmiseks nendega ka samastuda: “Mida parem on inimese eraelu, seda parem on tema enesetunne ka töö juures. Eraelu ja tööelu on omavahel tihedalt seotud ning mõjutavad üksteist.” Selleks, et oma töötajaid ja nende tööd parimal viisil mõista suhtleb Kermo teadlikult ka ise klientidega, kuna nii näeb ta kõige paremini kitsaskohti. Kermo usub, et iga inimene peaks tegelema sellega, mida ta hästi oskab: “Panustada tuleb sellele, mida inimene hästi oskab, mitte nõrku kohti parandada. Ei ole olemas inimest, kes oskaks kõike hästi. Tööl peaks saama aga ennast parimal moel väljendada.”