Turvaline käitumine algab kõik meie otsustest. Otsustest, kas me ületame kiirust, kanname rattaga sõites kiivrit, lähme punase tulega üle tee, või kas me kanname kaitsevarustust selleks ettenähtud tööülesandeid täites. Professionaalsed saemeistrid juba teavad, et tuleb kanda täisturvavarustust, kuid räägime lähemalt turvalisusest hobikorras töö tegemisel ohtlike seadetega, nagu näiteks saag ja trimmer.

Elementaarne turvavarustus on esmane isegi sellisel juhul, kui minnakse metsa mõttega paar väikest leppa maha võtta. Õnnetus võib juhtuda juba esimesel lõikel, eriti, kui ei osata veel nii hästi riske tunnetada. Turvapüksid, Turvasaapad ja kiiver peavad olema ka selle inimese varustuses olemas, kes saevad aias või metsas paar korda aastas. Oma esimest saagi ostes käib käsikäes saega ka turvavarustus. Turvavarustus on kui turvavöö - see ei hoia ära õnnetusi, aga see päästab hullemaist. Samuti tuleb olla ise hoolas ja käsitleda lõikeriistu teadlikult. Teadlikkus kõige enam selles osas, et millised lõiked on kõige ohtlikumad ka kogenud saemehe jaoks, mida kindlasti teha ei tohi ja kuidas tekib tagasilöögi oht. Esmaabipakk peaks samuti isenokitsejal alati kaasas olema. Need on tänapäeval väga kompakseks tehtud ning mahuvad tööriiete taskusse. Võib tunduda, et mida ikka seda kaasa vedada, aga neil, kellel õnnetusi juhtunud teavad, et see väike pakk on vägagi vajalik. Lisaks sellele, tuleb enne metsa minekut alati teavitada ka kedagi teist sellest ning võtta kaasa töökorras laetud akuga telefon.

Üldiselt paistab silma ettevaatusabinõude eiramist hobikasutajate seas. Turvavarustus ei tundu vajalik, sest “kui ma lõikan paar õunapuu oksa, siis mis seal ikka juhtuda saab”. Ühelt poolt on probleem inimeste teadlikkusega ja teisalt on turvavarustus üsna kallis. Kuna tegu on väga spetsiifilise varustusega, siis on hind ka mõistetav, kuna turvapüksid ei ole lihtsalt ühed paksud püksid. Täpselt sama olulised on ka kindad. Õigete kinnastega on saag kindlalt käes ja õnnetuse oht väheneb. Kiiver, kõrvaklapid, prillid ja visiir on omal kohal igal juhul, sest pea, nägu ja silmad on õrnad kohad.

 

Võsalõikaja püksid! Spetsiaalsed püksid võsatöödeks ja trimmerdamistöödeks. 

 

Ka võsasaega töötamisel on oluline spetsiaalne kaitsevarustus. Trimmerdamise töödel on oluline kaitsta nägu ja silmi lendava heina, kivide, oksatükkide ja muu lendava eest, mille trimmitamiil, lõikeketas või kolmiknuga õhku tõstab. Taas tuleb tõdeda, et akutööriist pole kuidagi ohutum, kui bensiinimootoriga võsakas või trimmer!

Liigume kaitsevarustusest edasi masinate juurde. Kui ohutuks on tehtud tänapäeval saed? Kas akusaed on ohutumad? Akusaagide maailm areneb kiiresti ja need on sama võimsad, kui bensiinimootorsaed. Akusaag juba oma nimepoolest tundub lihtne ja väike tööriist, mis vähendab konkreetset ohutunnet. Paljud ütlevad, et “ah see mänguasi ei tee midagi…” Tegelikult on akusaag sama ohtlik tööriist, kui tavaline saag. Suurim vahe on müratasemes. Akusaag ei vaja otseselt kõrvaklappe, aga siiski on see soovitatav. Metsatööde jaoks väiksemale isetegijale sobib akusaag väga hästi- see on mugavam, lihtsam käsitleda (pole seguõli, kütust, filtreid), kergem ja väikse hooldusvajadusega. Hoolduse juurde käib tööriista igapäevane puhastamine. See on vajalik ka akusael. Iga õige peremees hoiab oma tööriistad puhtad ja korras. Akusaagide kõige suurem risk on see, et need ei tee häält, kui on nn. aktiveeritud ooterežiimis, ehk päästiku vajutamisega hakkab kohe mootor tööle. Selle vältimiseks on näiteks STIHLil vaja alati vähemalt kahe nupu vajutust (üldiselt pöidla all), mis on tegelikult äärmiselt lihtne ja mugav, aga välistab kogemata käivitamise. Näide pildil STIHL MSA 300 käivitamisest, kus pildil lülitid 1 ja 3 on sama asetusega nagu bensiinimootorsael, aga et kett ringi hakkaks käima, tuleb korraks vajutada ka lülitit 2.

Kokkuvõtteks meelespea, mis aitab minimaliseerida õnnetuste riski.

Teavita alati kedagi, kui lähed üksi metsa või kuskile mujale tööd tegema. Kanna kaasas töötavat täislaetud mobiiltelefoni. Ära pargi oma auto liiga kaugele, et jõuaksid vajadusel õigeaegselt autoni tagasi. Kontrolli enne tööle asumist, et saag on töökorras ja kõik turvalisusega seotud aspektid selle juures töötaksid. Turvalisus algab sae hooldusest. Lase spetsialistidel oma saag regulaarselt üle vaadata. Hoia teistega distantsi, kui töötad saega. Kõnni alati mittetöötava saega. Hoia saest tugevalt kinni ning veendu, et tunned end asendit valides kindlalt. Lõppkokkuvõttes, usalda end ja oma tööriista, kanna alati turvavarustust ning käsitle saagi aupaklikult.