Ettevalmistustööd kasvuhoones

Kõige olulisemad ettevalmistustööd on seinte desinfitseerimine ja mullapinna koorimine. Kuigi Eestimaa talve võib pidada piisavalt külmaks, et tappa kõik haigused ja kahjurid, on siiski hea tava sügisest jäänud taimejäänused lõkkesse viia. Vanade taimede eemaldamisega vähendab uute taimede nakatumisohtu.

Seejärel ongi mõistlik vana mullapind ära koorida, sest umbes 20 cm sügavuses kihis talvituvad kahjurite vastsed ja haigustekitajad. Samas on see mullakiht ka toiteelementidest tühi ja kurnatud.

Kui märtsikuus komposti veel aiast võtta ei ole, siis sobib mullaparanduseks ka suur pakk kasvuturvast. Hobiaednikele müüakse seda nii 50-liitrises kui 250-liitrises pakendis. Kasvuturvas on neutraliseeritud, sinna on lisatud startväetised ning mis peamine, minimeeritud on haigused ning kahjurid. Kasvuturba kasuks räägib odavam hind. Must muld on kallim, kuid samas ka tihkem ja sisaldab rohkem toitaineid.

Kasvuturvas kaevata ja segada läbi allesjäänud mullakihiga. Peenardele kuhjata lund, et muld saaks juba niiskeks. Kui muld on tahenenud, siis võib pinnase päikselisel päeval kattelooriga katta. Nii saab mulla külvideks ette soojendada.

Tee korda kasvuhoone

Kui pinnasetööd ja suur tolmutamine on tehtud, siis järgmine samm ongi deso. Kodustes tingimustes on kõige käepärasem desinfitseerimisvahend kaaliumpermanganaadi õrnlilla lahus. Sellega pesta kasvuhoone PVC- (polükarbonaat), kile- või klaasmaterjalist siseseinad ja laed. Kui konstruktsioon on puidust, siis saab käsipritsiga detailid üle pritsida. Seeneosed armastavad puitu ja seal elutseda. Desinfitseerimist teha päiksepaistelisel soojal päeval, kui temperatuur tõuseb kasvuhoones üle +10 kraadi. Soojaga mikroorganismid ärkavad ning desinfitseerimine mõjub tõhusamalt. Lisaks nimetatud töödele tasub üle vaadata talvejärgsed konstruktsioonide kahjustused.

Kui klaasi kasutamisel pole piiranguid, siis kilekasvuhoone puhul vajavad kiled väljavahetamist umbes iga viie aasta tagant. Polükarbonaatplaatidele (PVC) annab aga tootja tavaliselt kümneaastase garantii. Plastplaadid tuleb välja vahetada, kui need ei lase enam piisavalt valgust läbi või on kahjustada saanud.
Puitkonstruktsioonide eluea pikendamiseks tasub neid aeg-ajalt keskkonnasõbralike puidukaitsevahenditega pintselda. Välja peaks vahetama mädanema kippuvad ja katkised osad – eriti need, mis on maapinna lähedal.

Alumiiniumkonstruktsioon tavaliselt erilist hooldust ei vaja, küll aga tuleks seda vastavalt vajadusele aeg-ajalt puhastada.
Kasvuhoone vundamendil kasvava sambla peaks tugeva harjaga eemaldama ning vajadusel vundamendi ka rohelise seebi lahusega üle pesema

Märtsi lõpupoole, aprilli alguses, kui öine temperatuur kasvuhoones jääb 10 soojakraadi ümber ja pinnas on soojenenud, on aeg külvata esimesi kiirekasvulisi kevadkultuure. Jahedust trotsivad redised, salatid, rukola, till, petersell ja porgandid.

Kõigepealt tõmmata kuni 10 cm sügavused külvivaod. Seemned külvata tavalisest natuke tihedamalt, sest osa neist ei pruugi idaneda. Kuna esimesi lehti saab korjata juba noortelt taimedelt, siis ei ole ka harvendamine vajalik. Tihedamad külvid sobivad salatile, tillile ja spinatile. Külvivagude ette on soovituslik panna etiketid, kuhu kirjuta lisaks liigi- ja sordinimele ka külvikuupäev. See on oluline, et jälgida seemnete idanemise aega ja saagi valmimist.
Külvatud seemned katta 1–1,5 cm paksuse mullakihiga ja vajutada kindlasti lauajupiga kinni. Kinnivajutamine tagab parema idanemise ja tärkamise.

Külvidele laotada katteloor, sest maapind on veel jahe ning ööd külmad. Kuna loor säilitab enda alla kogunenud soojust, siis idaneb seeme rutem ja taimed kasvavad kiiremini. Kuni tärkamiseni võib hoida peal isegi kolme kihti loori. Kuna kihtide vahele jääb õhk, isoleerib selline kate eriti tõhusalt külma eest.

Tärganud taimed vajavad valgust, siis piisab ühest loorikihist. Külmaks ööks tasub aga jälle loore rohkem peale panna. Laota loor maapinnale lõdvalt, et taimedel oleks hiljem ruumi kasvada. Kastmise ajaks pole vaja loori ära võtta, sest see laseb vett läbi. Kasta kindlasti hommikupoolikul leige veega ja esialgu piisab paarist korrast nädalas.
Taimed ei vaja kasvuaegset pealtväetamist, sest tegemist on varajase saagi andjatega. Jälgi, et loori all ei võtaks võimust umbrohi.

Päikseliste ilmadega võib kasvuhoone temperatuur juba vara­kevadel üpris kõrgele tõusta. Seetõttu on kasvuhoone akna või luukide avamine päeval üsna oluline. Õhutamist on vaja ka liigse niiskuse vältimiseks, samuti võivad pisitaimed ülemäärases soojuses inetult välja venida.

Mida külve tehes arvestada?

Porgand idaneb aeglaselt ja võib tärgata alles mõne nädala pärast, seepärast torka külviridade tähistamiseks siia-sinna ka kiirelt tärkava redise, aedsalati või rukola seemneid. Kata külv kohe looriga, sest siis ei pääse porgandikärbes peenrale munema.

Spinat kasvab kiirelt (30–45 päeva), tema abil saab ruttu jagu kevadisest vitamiininäljast.

Rukola ehk põld-võõrkapsas sirgub veelgi kiiremini, vürtsikaid lehti saab juba paari nädala pärast. Probleem on siin ainult, et rukola maitseb hästi maakirpudele (nagu rediski), nii et kohe tõusmete ilmumisel tuleks mõlemale mullapinnale kerge kiht tuhka puistata.

Lehtsalat kasvab aedsalati teisenditest kõige kiiremini. Suurelehelist salatit on kergem korjata, aga väga armsad ja vaata et veel väledamad on madalama kasvu ja väiksema lehega nn tammelehesalatid ja lambsalatid.

Redis hakkab idanema juba 1–2° juures, soojemas mullas tärkab muidugi kiiremini. Aga selleks, et redis kibedaks ei läheks, peab kasvavat taime hoolega kastma, ja tingimata nii külma veega, kui vähegi saab. Kui redisel on liiga soe, siis hakkab ta massiliselt pealseid kasvatama, aga juured jätab unarusse.

Aedtilli võib samuti varakult külvata, kuid jahedas mullas tärkab ta alles 2–3 nädala pärast. Tilliseemneid ei tasuks vaokesse külvata ega mullaga katta, hoopis parem lahendus on külvata mullapinnale ja siis „käpaga” siblida seeme õrnalt mulla sisse. Till vajab korralikuks idanemiseks mõnevõrra valgust.

Petersell idaneb kaua, 3–4 nädalat. Külviridade tähistamiseks külva siia-sinna redist, aedsalatit või rukolat.

Külve tehes arvesta ja jäta ruumi hilisematele tippsibulatele, tomatitele, paprikale ning kurgile, mis vajavad suuremat pinda ja valgust. Tarbi tooteid värskelt ja naudi vitamiine!

Merilin Saksing

Kanepi Aiandi peaagronoom