Miks pritsida sügisel?

Pärast lehtede langemist jäävad viljapuudele ja põõsastele alles haigustekitajate eosed, kahjurite munad ja vastsed. Sügisesed pritsimised aitavad:

  • vähendada järgmise aasta haiguspuhanguid (nt kärntõbi, lehepõletikud, mädanikud)
  • hävitada kahjurite talvitumisvorme (nt lehetäide munad, kedriklestad)
  • tugevdada taime vastupanuvõimet.

Millal pritsida?

Sügisene pritsimine tehakse pärast lehtede langemist, kuid enne püsivate öökülmade saabumist. Parim aeg on oktoobri lõpp kuni novembri algus, kui temperatuur on veel üle +5 °C ja ilm rahulik.

Millega pritsida?

Sügisel kasutatakse peamiselt karbamiidi (urea) ja vasksulfaadi lahuseid:

  • Karbamiid (500–700 g / 10 l vett) – kiirendab lehtede lagunemist ja vähendab haigustekitajate talvitumist. Õunapuu kärntõve vastu pritsitakse enne lehtede varisemist sügisel lahusega 500 g/10 l vees.

 

Karbamiidi ja vasksulfaadi segu – kombineeritud lahus annab tugeva kaitse ja toidab samal ajal taime lämmastikuga. 

 

Vasksulfaat (100–200 g / 10 l vett) – tõhus seente ja bakterite vastu. 

Täiendavad sügisesed pritsimislahused lisaks karbamiidile ja vasksulfaadile


Kuigi karbamiid ja vasksulfaat on sügisel enim kasutatavad, leidub veel mitmeid alternatiivseid või täiendavaid vahendeid, mida võib kasutada sõltuvalt aia olukorrast:

  • Raudsulfaat (rauavitriol) – kasutatakse sammalde ja samblike eemaldamiseks tüvedelt ja okstelt. Võib kombineerida karbamiidiga.    
  • Neemazal (neemiõli baasil) – looduslik insektitsiid, mis aitab vähendada kahjurite talvitumisvorme.

  • Roheline seep + alkohol – looduslik segu lehetäide ja lestade vastu, sobib pigem varasügiseseks kasutamiseks.

  • Taimetõmmised (nt põldosi, koirohi, kõrvenõges) – seenhaiguste ja kahjurite ennetamiseks, kuid mõju on lühiajaline ja pigem toetav.

Luuviljaliste tundlikkus vase suhtes

Kirsi- ja ploomipuud on tundlikumad vaseühendite suhtes kui õuna- ja pirnipuud. Seetõttu tuleb nende pritsimisel vasksulfaadi kontsentratsiooni kindlasti vähendada:

  • Luuviljalised: 50–100 g vasksulfaati 10 l vee kohta
  • Õuna- ja pirnipuud: kuni 100–200 g vasksulfaati 10 l vee kohta

Õunapuud ja pirnipuud – eriti vastuvõtlikud kärntõvele ja puuviljamädanikele. Pirnipuu-kärntõbi (Venturia pirina) ja puuviljamädanik.

Foto Epp Säga

Puuviljamädanik (Monilia fructigena) õunapuul. Foto Epp Säga

 Puuviljamädanik (Monilia laxa) ploomipuul.  Ploomid ja kirsid – seenhaiguste ennetamiseks soovitatav pritsida pigem varasügisel.

Foto Epp Säga

Marjapõõsad – kas neid pritsida?

  • Jah, eriti kui eelmisel hooajal esines:
  • lehepõletikke ja jahukastet (sõstral, tikril)
  • või kahjurite kahjustusi.

Soovitatav on kasutada karbamiidi lahust (500 g / 10 l vett) pärast lehtede langemist.

Lõpetuseks! Kindlasti pritsida lisaks sügisesele pritsimisele ka kevadel.

 

Autor: Epp Säga, Räpina Aianduskooli puuviljanduse õpetaja