Esimene ja kõige põhimõttelisem valik

Esimene valik tuleb teha bensiinimootoriga või oluliselt keskkonnasõbralikuma akutoitel muruniiduki perekonna vahel. Bensiinimootoril on näiteks akuga varustatud elektrilise mootoriga niiduki ees mõned plussid - niiduaeg ja hind. Kuna sisepõlemismootoreid on juba üle 100 aasta ehitatud, siis nende hind on võrdlemisi odav. Samas, akuniiduki puhul, kui kasutada näiteks kahte akut (üks töös ja teine laadimas), siis aku vahetus toimub oluliselt lihtsamalt ja kiiremalt, kui bensiinipaagi täitmine, lisaks sellele ei pea käima akut bensiinijaamas laadimas ja laetud aku ei lähe mõne kuuga halvaks, nagu bensiiniga juhtub. Ehk siis juba näeme, et akuga elektrilisel niidukil on juba mõned plussid võrreldes bensiinimootoriga. Siin see nimekiri aga ei lõppe, plusse on  veel: madal müratase, nupust lihtne käivitus, puuduvad heitgaasid, puudub vajadus iga aasta õli, küünalt ja õhufiltrit vahetada. Lisaks kui võtta arvesse bensiinimootori energiakadu, siis elektriline niiduk on ka selles osas oluliselt tõhusam. Akuniiduk võib küll olla bensiinimootoriga niidukist ostu hetkel kallim, kuid pikas plaanis on ülalpidamiskulud väiksemad ning rahaline võit on sel juhul kindlasti akuniiduki kasuks. Samuti on teaduslikult ära tõestatud, et akuniidukite puhul on niidupinna fauna rikkalikum kui bensiinimoorotiga niitmisel

"Koguvate korpuste puhul saame rääkida ka kasutaja mugavust lisavast monokäepidemetest."

Multšimiseks paigaldatakse niidukile multšikomplekt, mis koosneb õhuvoolude suunajast ja spetsiaalsest terast.

Niidulaiusest olulisem on korpuse töö

Järgmiseks valiku teguriks on niidulaius ehk siis kas niidame mõnesaja ruudust ala või mõnetuhande ruutmeetri suurust pinda. Mida laiemalt niidukt niidab, seda kiiremini saame suurema ala kaetud. Ja siit on hea edasi minna korpuse valiku juurde. Võiks ju öelda, et jällegi lihtne valik, kas plastist või metallist. Kuid raskeks teeb hoopis kas multšiv, koguv või välja viskav korpus. Multšiva niiduki puhul peab arvestama, et multšimine eesmärki täidaks, muru pikkusest tuleks niita 5-10mm korraga, mitte rohkem, see tähendab, et aktiivsel kasvuajal tuleb muru niita 2-3 korda nädalas. Muru kogumisel korvi peab arvestama sellega, et mida rohkem muru korraga maha lõigata, seda kiiremini saab korv täis ehk tihedamini peab seda tühjendama. Väljaviskamine on eelnevast kahest küll kõige lihtsam, kuid ka kõige ebameeldivam niitjale ja aias askeldajale, kuna kõik kohad on peenestatud heina täis.

Pole olemas universaalseid niidukeid! Kui niiduk on mõeldud väljaviskega või kogumisega töötamiseks, siis lihtsalt klapi sulgemisega ei saa sellest niidukist multšiv niiduk. Selleks on vaja spetsiaalset multšimistera ning muuta ka õhuvoolud.

"Akuniiduk võib küll olla bensiinimootoriga niidukist ostu hetkel kallim, kuid pikas plaanis on ülalpidamiskulud väiksemad."

STIHL lähtub disainil kasutajamugavusest ning töö kvaliteedist. See on ka põhjus miks ei leia STIHLi valikust väljaviskega muruniidukit. STIHLl leiab, et parima muru kvaliteedi saavutab kas kogumise või multšimise teel. See aga ei tähenda, et niidukeid saab kasutada ainult multšimiseks või kogumiseks. Kõigi kogumiskorviga muruniidukitel on võimalus korvi eemaldamisel kasutada väljaviset masina taha. 

Koguvate korpuste puhul saame rääkida ka kasutaja mugavust lisavast monokäepidemetest. Monokäepide ehk ühe kerekinnituspunktiga käepide teeb kogumiskorvi tühjendamise äärmiselt lihtsak, kasutaja saab korvi eemaldada ja paigaldada niidukile ilma kordagi korvist kätt lahti laskmata. STIHLi niidukite kogumiskorv on täitumisanduriga ning täitmisefektiivsus väga hea, kuna täitumine toimub suunatud õhuvooludega!

STIHL RMA 448 PV PRO on ühepoolse juhtrauaga ning kahe akusüsteemiga akuniiduk. Kogumiskorv on täituvusindikaatoriga ja lihtsasti eemaldatav ning tühjendatav.

Lükatav või ise liikuv niiduk?

Nüüd viimane valiku punkt, kas iseliikuv või lükatav niiduk. Lükatava niiduki puhul saab muidugi liikumiskiiruse ise valida, kuid selleks peab ise ka rohkem jõudu rakendama. Kui niidualal on suur või sisaldab suuri kõrguste vahesid, siis tasub mõelda iseliikuvate niidukite peale. Iseliikuvaid niidukeid on 2 versiooni, fikseeritud ja muudetava ehk variokäigukastiga niidukid. Fikseeritud kiirusega niidukid liiguvad üldjoontes 3,5-3,7km/h, mis võib vanema inimese jaoks olla veidi liiga kiire. Siin tuleb appi variosüsteem. Muudetava kiirusega niidukite kiirus on seadistatav üldjuhtudel 2-4 km/h kiiruse vahel. Tundub olematu vahe, kuid reaalsuses on sammu pikkuse ja kiiruse vahe väga erinev. Igaljuhul peab arvestama, et iseliikuvatel niidukitel on liikuvaid seega ka kuluvaid detaile rohkem, mis tähendab suuremat ülalpidamiskulusid kuid samas on ka kasutajamugavus midagi väärt.