Kõige tähtsam on muld

Kui palju mulda on olemas ja kui palju juurde vaja? Kas hoone alt kooritud muld on kasutuskõlblik? Kas maakütte paigaldamisel kooriti viljakas pinnas ära või mitte? Kooritud pinnase saab kohapeal ära sõeluda ja kasutusele võtta. Teine oluline osa on vertikaalplaneerimine. Muru vajab 15 – 20 cm paksust kasvumulla kihti. Kui pinnas on savine siis enne mulla peale vedamist tuleb põhi ära planeerida, anda kalded hoonest eemale, lahendada sadevete kogumise ja liikumise küsimused. Ainult kasvumullaga antud kalletest pole suurt abi kui savikiht on hoone poole kaldu. Muld laseb vee läbi ja mööda tihedat savikihti voolab vesi sinna kuhu kalle juhatab. Sadevete äravool on selles faasis lahendatud, vajadusel rajatakse liigniisketesse kohtadesse drenaaž. Põhi siledaks, kalded paika ja vajaduse korral kooritakse madalamaks, et 20 cm  mullakiht ära mahuks.  Kui krundil on kaldeid, kõrguste vahesid, tehniliselt keerukaid kohti, mis vajavad lahendamist, siis selles faasis tuleks teha ära kõik pinnasetööd, et peale kasvumulla laiali laotamist ei tekiks vajadus murupindadel liikuda. Korralik põhja ettevalmistamine loob kogu haljastusele tugeva aluse ja väldib hilisemaid kulukaid parandustöid.

Kasvumuld on kopaga laiali planeeritud. Nüüd rehitsetakse pind üle ja külvatakse muruseemekasvumuld on kopaga laiali planeeritud. Nüüd rehitsetakse pind üle ja külvatakse muruseeme

Kasvumulla kvaliteedi pealt ei tohi kokku hoida. Mõistlik on enne mulla ostu kaup üle vaadata ja võimaluse korral osta sõelutud mulda. Kantmeeter maksab küll paar eurot rohkem kui sõelumata muld, aga hilisem kokkuhoid on märkimisväärne. Muru kasvab kõige paremini tavalise viljaka mineraalmulla peal. Kuidas arvestada mulla kulu? 1000 ruutmeetri katmiseks 20 cm tüseduse kasvumullaga kihiga. 1000 x 0,2 = 200 m³, teisaldatav muld on kohev, seetõttu tuleks kulu arvestades lisada 20 – 30 % juurde, et saavutada soovitud tulemus. Kasvumuld planeeritakse laiali, antakse kalded, silutakse . Taoliselt ettevalmistatud pind võiks natuke vajuda aga tavaliselt sellist aega uusarendustel ei ole. Kui astuda mulla peale ja jalats vajub kuni 1 cm sisse, siis see on sobilik külvamiseks. Kui muld kohevam tuleb  rullida, et vältida hilisemat vajumist.

Seeme - looduslikest tingimustest sõltub seemnevalik

Seemne valimine. Tee kindlaks millised on looduslikud tingimused muru kasvukohal ja kui suur tallamiskoormus saab olema. Kas ja kui palju on varjulist ala. Mis tüüpi muru soovitakse rajada, kas ilu- tarbe- või tallamiskindel muru. Järgmine samm on visuaalne pool, kas valge ristik võib murusegus olla või soovitakse hästi peenelehelistest liikidest koosnevat muru. Peenelehelistest sortidest koosnevad murud vajavad oluliselt rohkem hoolt. Kui nendele küsimustele on vastused leitud on juba lihtne õige seemnesegu leida. Kaubanduses pakutakse suurt valikut valmis seemnesegusid, mis on asjatundjate poolt koostatud ja peaksid katma keskmise vajaduse. Tootjad on andnud seemnesegudele nimetused, mis iseloomustavad tulemust. Univesaal- ja kodumuru. Spordi- ja lustimuru. Mõisamuru. Kui kahtled küsi alati müüjalt abi ära otsusta kunagi hinna järele. Kui palju seemet osta? Soovituslik seemne kulu on 2 – 3 kilo 100 m², 20 -30 grammi ruutmeetrile, kevadel vähem sügisel rohkem. !000  m² suurusele krundile kulub 25 kilo seemet.

Külvamine

Külvata võib kerge külvikuga või käsitsi. Seemnesegu tuleb kallata kotist välja ja korralikult segada. Erinevatel murukõrrelistel on erineva suurusega seemned, raskemad vajuvad põhja. Segamine on vajalik, et seemned jaotuksid ühtlaselt. Selleks, et külv saaks ühtlane jaotatakse läbi segatud seemned kahte võrdsesse ossa. Üks osa külvatakse piki krunti ja teine osa risti peale.

Pärast külvi rehitsetakse seemned mulda 0.5 – 1,5 cm sügavusele, väldi kokku lohistamist. Kõige lõpuks rullitakse üle, nii pinnas tihendatakse ja seemned on mullaga tihedas kontaktis. Seemned hakkavad idanema kui ööpäeva temperatuur on + 8 C. Erinevad liigid tärkavad 7 – 21 päeva jooksul.

Esimene niitmine tehakse kui murutaim on kasvanud 6- 10 cm kõrguseks, kasutatakse kerget teravate lõiketeradega niidukit, et noort taimikut mitte vigastada ega maast välja rebida. Niitmiskõrgus peaks esimesel korral olema 5 cm.

Mullas on alati palju umbrohu seemneid, mis hakkavad koos muruseemnega idanema ja kasvama. Enamus tärganud üheaastastest umbrohtudest läheb regulaarse niitmisega välja. Üheaastased umbrohud on kiirema arenguga ja on alguses tärkavale murule isegi kasuks. Hästi arenenud juurestik hoiab ära mullerosiooni. Tugeva juurega umbrohud nagu  võilill, suureleheline teeleht, roomav tulikas tuleb välja juurida.

Muruvaip - kiire ja lihtne

Kiire ja mugav võimalus muru rajamiseks on kasutada muruvaipa. Siirdemuru on ettekasvatatud, üldjuhul 1,5-2 aastane umbrohuvaba murukamar. Tavaliselt pakutakse siirdemuru 1m2 suuruste rullidena. Laius 50cm, pikkus kuni 200 cm. Erinevatel kasvatajatel võivad mõõdud veidi erineda. Rulli kaal on 20-30 kg sõltuvalt niiskussisaldusest.  Muruvaiba tellimisel tuleks arvestada 100 m2 kohta 1-2 m2 lisaks, lõikamisel võivad tekkida kaod. Mätast tuleb kaitsta kuivamise eest, kaetakse kattelooriga, vajadusel kastetakse. Paigaldada soovitavalt 48 tunni jooksul.

Pinnase ettevalmistustööd muruvaibast muru rajamisel on sarnased seemnestkülviga, piisav kiht viljakat mulda, mis on planeeritud siledaks, rulliga tihendatud. Paigaldamist alustatakse pikast sirgest servast, jälgitakse, et mätta liitekohad ei satuks kõrvuti. Mätas asetatakse tihedalt eelmise kõrvale ja surutakse servad kinni. Peenarde ja puude ümber saab murumätast terava noaga sobivaks lõigata. Kui muruvaip on maas, rullitakse kogu pind kerge rulliga mitmes suunas üle. Nii saab mätas pinnasega kindla kontakti. Korrektse tulemuse saamiseks võib muru kergelt üle rehitseda. Paigaldatud siirdemuru vajab hoolikat kastmist kuni juurdumiseni, esimene nädal igapäevaselt, edaspidi harvem. Juurdumine kestab 2 -3 nädalat. Juurdumata murutaimed ei saa pinnasest niiskust kätte, kastmisel veendu esimestel päevadel, et pinnas mätta all oleks niiske. Läbikuivanud mätas ei taastu.

Juurduva vaiba peal ei tohiks eriti käia, vaip võib jala all liikuda ja tekkinud juured rebenevad katki. Muru on juurdunud kui mätas on maa külge kinnitunud. Esimene niitmine tehakse umbes 3 päeva pärast kui murutaimed on sirgunud. Edaspidi vastavalt vajadusele. Juurdumise ajal väldi madalat niitmist. Väetada võib alles

Siirdemuruga saab kiire ja kauni lõpptulemuse. Mis väga  oluline, umbrohuvaba!